Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja.
Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas Müürsepp.
Negatiivse mõjuga paistis välja ehitussektor, mille lisandväärtus vähenes 12,9%. Sellele järgnesid veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused.
Lisandväärtus ja eratarbimine hakkasid aasta lõpus kasvama
Maksulaekumise mõju SKP-le muutus positiivseks juba 2023. aasta neljandas kvartalis, lisandväärtus aga kasvas lõppenud kvartalis esimest korda pärast 2022. aasta kolmandat kvartalit. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud.
Oluline muutus toimus eelkõige ettevõtlussektori lisandväärtuses, kus varasem vähenemine lõppes ja lisandväärtus jäi püsima 2023. aasta neljanda kvartali tasemele. Valitsemis- ja mittetulundussektorite lisandväärtused jätkasid kasvu, suurenedes vastavalt 2,1% ja 3,1%. Maksulaekumise kasvu vedasid käibemaks ja kütuseaktsiis.
Positiivne pööre toimus ka eratarbimises, mis suurenes SKP-ga samas tempos – 1,2%. Kasvu näitas suurem osa kulugruppe. Enim kasvasid kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, transpordile, infole ja sidele. Märgatavalt vähenesid kulutused rõivastele ja jalatsitele. Vähest kahanemist näitasid kulutused toidule, eluasemele ning muudele kaupadele ja teenustele.
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused hakkasid aga kahanema, vähenedes 1,1%. Mittetulundussektori lõpptarbimine jätkas kasvu, suurenedes 3,1%.
Investeeringud vähenesid, väliskaubandus hakkas aga kasvama
Sarnaselt kolmandale kvartalile jätkus neljandas kvartalis investeeringute vähenemine (-10,3%). Eelkõige mõjutasid seda valitsemissektor (-19,3%) ja kodumajapidamised (-18,1%). Valitsemissektoris olid suurema mõjuga investeeringute kahanemine muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-24,4%) ning masinatesse ja seadmetesse (-26,3%). Kodumajapidamistes vähenesid oluliselt investeeringud eluruumidesse (-19,2%), investeeringud transpordivahenditesse aga kasvasid 71,9%.
Majanduse paremat käekäiku peegeldas ka väliskaubandus, sest neljandas kvartalis oli taas näha kasvu. Kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 3,2% ja import 3,5%. Kaupade väljavedu suurenes 4,9%, seda eelkõige puidutoodete ja metallitoodete ekspordi tõttu. Metallitoodete ja sõidukite sisseveo toel kasvas kaupade import 6,7%. Teenuste väliskaubandus jäi neljandas kvartalis veidi tagasihoidlikumaks. Teenuste eksport kasvas vaid 0,5% ja import vähenes 3,2%. Positiivse poole pealt paistsid silma reisijatevedu õhutranspordis, arvutiteenused ja muud äriteenused. Pidurdavat mõju avaldasid ehitusteenused ja kaubaveoteenused.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7% ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,1%.
2024. aastal vähenes SKP kokku 0,3%
Eelmise aasta läbivaks jooneks oli majanduse paranemine kvartalist kvartalisse. Enim paranesid ettevõtluse lisandväärtus ja väliskaubandus. Aasta kokkuvõttes näitasid mõlemad küll kahanemist (-1,1%), aga aasta alguse kukkumised jõudsid aasta lõpuks muutuda juba kasvudeks. Trend oli läbivalt paremuse poole.
Tegevusaladest olid 2024. aastal suurema positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majandust pidurdasid enim suuremad tegevusalad, nagu näiteks ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus.
Eratarbimine ja investeeringud olid heitliku käekäiguga. Eratarbimine lõpetas aasta positiivselt, investeeringud aga aasta teises pooles vähenesid. Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.