Oma kodukandi teede olukorra suhtes on kõige kriitilisemad Läänemaa, Viljandimaa ja Ida-Virumaa inimesed, optimistlikumad on Järvamaa ja Tallinna elanikud, selgus värskest uuringust.
Detsembris Taristuehituse Liidu tellimusel Norstati poolt läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt näeb 29% vastanutest, et nende kodukandi teede olukord on viimase kahe aasta jooksul läinud kas palju või veidi halvemaks ning 30% näeb teede olukorda kas veidi või palju paremana. Teede olukorda näeb muutumatuna 42% vastanutest.
Kõige kriitilisemad olid oma kodukandi teede olukorra osas Läänemaa, Viljandi ja Ida-Virumaa elanikud. Teede seisundit hindas kas veidi või palju halvemaks 50% Läänemaa, 48% Viljandi maakonna ja 46% Ida-Viru elanikest. Teede olukorra paranemist nägid enim Järva maakonna elanikud, kus 40% vastanutest hindas teede olukorda veidi või palju paremaks kui kahe aasta eest. Üsna optimistlikud olid ka Tallinna elanikud, kelledest 34% hinnangul on teede olukord läinud paremaks.
Taristuehitajate Liidu tegevjuht Tarmo Trei nentis, et uuringu tulemused peegeldavadki hästi tegelikkust: kuigi osad teed juba lagunevad, on veel omajagu neist päris heas seisukorras, kuid selleks, et see olukord püsiks ka mõne aasta pärast, peaks juba praegu teedesse investeerima märksa rohkem kui seda hetkel tehakse. “Kui mõtleme sellele, kui vähe riik plaanib tänavu ja paaril järgmisel aastal teedesse investeerida, siis olen täiesti kindel, et teede olukord halveneb kiiresti,” nentis Trei.
Trei hinnangul näeme juba eeloleval kevadel uusi suuremaid tagasilööke ja tõenäoliselt isegi tuntavamalt kohalikel teedel. “Arvestades seda, et investeeringud näiteks kruusateedesse kukkusid juba mullu sisuliselt nulli, siis see ei saa olla ilus vaatepilt, mis tänavu väiksematel teedel välja sulab,” rääkis Trei. “Paljud kruusateed muutuvad kindlasti läbimatuks.” Juba eelmisel kevadel tuli mitmetel kohalikel teedel kehtestada kehvade teeolude tõttu kiiruse- ja massipiiranguid.
Summa vahepeal vähenenud
Eelmise aasta lõpus kinnitatud riigieelarve strateegias on perioodiks 2025-2027 teede aastaringseks hooldamiseks ja säilitamiseks ette nähtud ca 327 miljonit eurot ehk keskmiselt ca 109 miljonit eurot aastas. Praegu veel kehtivas riigiteede hoiu kavas oli aga samaks perioodiks eraldatud ca 365 miljonit eurot ehk keskmiselt ca 122 miljonit eurot aastas.
Seega on summa vahepeal vähenenud 38 miljoni euro võrra ja sellel on kindlasti mõju teede seisundile, nentis Trei. „Suure tõenäosusega toob see teede hooldamisel järgmisel talvel kaasa teeseisundi nõuete alandamise,“ ütles Trei. See tähendab näiteks seda, et kui seni pidi pärast lumesadu sahk jõudma tee üle käia kahe tunniga, siis edaspidi võidakse see tõsta neljale tunnile.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks teedevõrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida riigiteede puhul selle meetme rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid 2024. aastal oli selleks ette nähtud vaid 93,4 miljonit eurot.
See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline vahendite puudus jõudnud hetkel staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast oleks pidanud riigiteede säilitamisse ja arendamisse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot.
Kui teel jääb õigeaegselt remont või parendamine tegemata, siis tulevikus on sama teelõigu remont juba märksa kulukam.
Uuringu viis detsembris 2024 läbi uuringufirma Norstat, küsitledes üle Eesti 1000 inimest vanuses 18-74.