Kliimaministeerium plaanib jagada korteriühistutele järgmises rekonstrueerimistoetuse taotlusvoorus vähemalt 80 miljonit eurot, mille abil paranevad umbes 10 tuhande inimese elutingimused üle kogu Eesti. Vooru korralduses loobutakse nobedate näppude voorust, samuti vaadatakse üle eelarvejaotused.
„Korteriühistutel on väga suur huvi oma kodusid renoveerida – oktoobris avatud rekonstrueerimistoetuse taotlusvoorust on tänaseks saanud positiivse toetusotsuse 201 ühistut kogusummas 140 miljonit eurot. Plaanime uut taotlusvooru, sest ühistutel peab igal aastal olema tagatud stabiilne riiklik tugi, mis annab neile püsivat kindlust selliseks oluliseks otsuseks,“ lausus taristuminister Vladimir Svet. „Renoveerimistoetus panustab mitte ainult inimeste heaolusse, vaid ka Eesti ehitusturu arengusse ning tuhandetesse uutesse töökohtadesse.”
Kliimaministeerium töötas välja järgmise taotlusvooru tingimused, mille abil paraneb hinnanguliselt umbes 10 tuhande inimese kodude seisukord. „Eelnõu saab veel viimaseid lihve ning liigub peagi kooskõlastamisringile, kuid olulisemad põhimõtted on juba praegu paigas. Hoiame taotlemise tingimused eelmise vooruga võrreldes võimalikult sarnasena, kuid seekord on taotlusvooru korralduses üks väga oluline muudatus – korteriühistute tagasisidega arvestades loobume nii-öelda nobedate näppude voorust ning taotlusi ei hinnata enam kiiruse, vaid pingerea alusel,” selgitas Svet.
Majad seatakse pingeritta
Sellest tulenevalt on korteriühistutel uues voorus Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva. Peale seda perioodi seatakse majad pingeritta hoonete aastase energiatarbimise alusel ruutmeetri kohta. Taotlemise tingimused jäävad eelmise vooruga võrreldes võimalikult sarnaseks ning eelduslikult ei pea ühistud oma taotluste sisu võrreldes eelmise vooruga muutma.
Taotlejad plaanitakse jagada erinevatesse gruppidesse: vähem kui 18 eluruumiga majad, 18–99 korteriga majad, 100 eluruumiga või suuremad majad ning etapiviisiline ja naabruskonnapõhine renoveerimine. Üle vaadatakse ka eri piirkondade ja hoonetüüpide toetusmäärad.
„Paraku on osa korteriühistuid jätnud siiski seni taotluse esitamata, sest ei saa väga suurt sammu korraga ette võtta. Selle puhul aitab paindlikum etapiviisiline rekonstrueerimine, kus esimese sammuna saab korda näiteks ventilatsiooni- ja küttesüsteem ning seejärel liigutakse edasi maja fassaadi ja katuse uuendamisega,“ lisas Svet.
2024. aasta oktoobris EISis avatud taotlusvoor on veel avatud. Huvi vooru vastu on olnud suur – laekunud on 443 taotlust ning toetust on küsitud summas ca 270 miljonit eurot. EIS on teinud toetusotsuseid kogusummas üle 140 miljoni euro. See tähendab, et selle ja järgmise aasta jooksul paranevad elutingimused peaaegu 6500 eluruumis. Toetust saab veel taotleda suurtele kortermajadele ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal asuvatele kortermajadele. Kõik maakondlikud eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfo toetuse kohta leiab EISi kodulehel.