Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit ning Eesti Taristuehituse Liit on esitanud Kliimaministeeriumile ühise seisukoha ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõule ning teevad mitmeid ettepanekuid eelnõu parandamiseks ning täiendamiseks.
Esitatud muudatus- ja täiendusettepanekud täiendavad juba varem ehitusvaldkonna erialaorganisatsioonide poolt tehtud ettepanekuid. „Meie soov on, et EhS oleks konkreetne, üheselt mõistetav ja vastaks valdkonna organisatsioonide poolt ühiselt allkirjastatud dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ vaimule,“ kinnitatakse ühises pöördumises ja tuuakse esile vajadus korraldada kohtumine pöördumise allkirjastanud organisatsioonide ja Kliimaministeeriumi vahel, et selgitada ettepanekute tagamaid ja otsida ühiselt lahendusi.
Erialaliitude ettepanekud
- Erialaliidud ei nõustu, et paragrahvi 5 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud terviklik teabekogum, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet.“
- Põhjendus: ehitusprojekti kui tervikliku teabekogumi üks olulisematest, aga ka ohutust tagavatest kriteeriumidest on see, et selle alusel oleks võimalik ehitada ehk ehitustöid läbi viia. Muudatusettepanekus see ei kajastu. Seega paluvad erialaliidud antud paragrahvi vastavalt täiendada.
- Erialaliidud ei nõustu, et paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(1) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, seejuures tuleb eelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid.
Projekteerimisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga.” - Põhjendus: jääb arusaamatuks, millisel moel on projekteerija võimeline arvestama kliimamuutuste mõjuga, kui need on raskesti ennustatavad ja inimesed (ühest küljest projekteerija, teisest küljest ehitusprojekti menetleja) tajuvad neid erinevalt. *
Taoline üldine sõnastus ei lisa seadustikule olulist väärtust, pigem võib tekitada tõlgendamisest tulenevaid erimeelsusi. Teeme ettepaneku asendada muudetud lõigu teine lause järgmisega: „Projekteerimisel lähtutakse asjakohastest standarditest, määrustest ja juhendmaterjalidest.“ - Erialaliidud ei nõustu, et seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna põhimõte (1) Kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel arvestatakse asukoha eripära ja konteksti, ehitise kohandatavust, mitmekesisust ning esteetilist sobivust.”
- Põhjendus: antud paragrahvi mõte on sisuliselt arusaamatu ning ehitusseadustiku kontekstis liialt üldistav, sobides pigem planeerimisseadusesse.
Kõik nõuded ja tingimused, millele ehitis peab vastama, tuleb esitada enne projekteerima hakkamist kas projekteerimistingimustega, detailplaneeringuga, arhitektuurikonkursiga vms. Sellega välistatakse olukord, et ehitusprojekti koostamisel ei ole võimalik ennustada, kas projektlahendus meeldib kellelegi või mitte (näiteks esteetiline sobivus).
Eelnõu seletuskirjas viidatud Davosi kaheksa kvaliteetse ruumi kriteeriumit on olulised järgida, kuid need on eel- või alustingimused, mis tuleb selgitada enne ehitusprojekti koostamist.
Seega on ettepanek see paragrahv integreerida põhjalikumal kujul planeerimisseadusesse või alternatiivselt viia ettepandud kujul seadustiku üldosa üldsätetesse. - Erialaliidud ei nõustu, et paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda.“
- Põhjendus: paratamatult sattuvad ehitistest heitmed väliskeskkonda.
Seda reguleerivad muu hulgas veeseadus ja atmosfääriõhu kaitse seadus, millega antakse ette vastavate ehitiste korral saasteainesisalduse piirväärtused veeheitele ja piirväärtused õhukvaliteedile, aga ka mürale.
Seetõttu tekitaks ehitusseadustiku täiendamine antud punktiga pigem segadust, juhul kui ei kavatseta seda täpsustada konkreetsete piirnormidega. - Erialaliidud paluvad täpsustada paragrahvi 15 lõike 3 punkti 1 täiendamist pärast sõna „teostusjoonised“ tekstiosaga „või -andmed“.
- Põhjendus: pakutud täiend „-andmed“ võimaldab väga segasel ja arusaamatul kujul teostusinfot esitada. Kuna teostusmudel on väga lai mõiste, siis tuleks seda terminit selgitada. Näiteks „joonised“ on tänases sõnastuses üheselt mõistetav. Seega oleks vaja täpsustada terminit „teostusandmed“.
- Vastavalt eelnõule muudetakse ja sõnastatakse paragrahvi 15 lõige 4 järgmiselt: „(4) Ehitusdokumendid tuleb esitada ehitisregistri kaudu õigusaktiga määratud pädevale asutusele.“
- Erialalaiidud paluvad täpsustust, kas selle muudatusega on ehitusdokumentide esitamine pädevale asutusele paberkandjatel edaspidi välistatud (keelatud).
- Lisaks eelnevale, arvestades asjaoluga, et samaaegselt EhS muutmisega on muutmisel ka määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, palutakse EhS neid osasid, mis on seotud ehitusprojektide koostamisega, käsitleda peale määruse nr 97 sisulistes põhimõtetes kokkuleppimist.