Soome ja Rootsi ehitusturg näitavad põhjast välja tulemise märke ning see parandab ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate väljavaateid. Suurimaks proovikiviks on konkurentsivõime kasvatamine.
Swedbanki iga-aastasest mahukast tööstusuuringust selgub, et tänavu prognoosivad ehitusmaterjalide tootjad oma toodangumahu kasvu keskmiselt 6% ja müügitulu kasvu keskmiselt 5%.
„Viimased paar aastat on ehitusmaterjalide tootjatele olnud ehitusmahtude vähenemise pärast keerulised, kuid tänavuse Swedbanki tööstusuuringu tulemused näitavad, et ettevõtetel on jalad kindlalt maas ja nad on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikud. Tundub, et vundament hakkab taas kandma,“ märkis Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektori juht Gerli Puusild.
Müügi- ja toodangumahu kasv terendab
Müügitulu suurenemist prognoosib 57% ja toodangumahu suurenemisega arvestab 69% ettevõtjaid. Keskmiselt prognoositakse müügitulu kasvu 5%, mullu olid ettevõtjad märksa ettevaatlikumad ja hindasid müügitulu kasvu 1% juurde.
„Ehitusmaterjalide tootjatel on eelseisvale aastale mõõdukalt positiivne ootus,“ sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Marina Vaganova. „Pärast keerulist ja ebastabiilset perioodi on näha esimesi märke tootmismahtude taastumisest ning müügi kasvust. Ootame stabiilset arengut, millele annavad hoogu koduturu elavnemine ja meie lähinaabrite tellimuste järkjärguline taastumine. Ehkki kasv ei pruugi olla kiire, usume, et suund on selgelt ülespoole.“
Soome ja Rootsi taastuvad
Kolme peamise sihtturuna toovad ettevõtjad välja Soome, Läti ja Rootsi. „Swedbanki andmed näitavad, et Soomes on ehituslubade väljastamise vähenemine peatunud ning Rootsis on lubade väljastamine asunud suurenema, kuid hüppelist kasvu pole siiski oodata,“ sõnas Puusild.
„Meie hinnangul on turgude rahunemine Soomes ja Rootsis oluline märk sellest, et nõudlus asub pöörduma positiivsemaks. Need turud on Eesti tootjate jaoks olulise tähtsusega ning juba praegu näeme kasvavat huvi ja aktiivsust, mis annab kindlust vaadata tulevikku lootusrikkamalt,“ lisas Vaganova.
Uutele turgudele plaanib minna pea iga kolmas ettevõte, seejuures on 29% jaoks uus turg ka USA. „Kui tollid peaksid tõusma või turule pääs muutuma keerulisemaks, võib see mõjutada nii tooraine hinda kui ka meie ekspordivõimalusi. Eriti haavatavad on need tooted, mille valmistamine sõltub energia- või metallimahukatest sisenditest. Seetõttu peavad ettevõtted olema paindlikud, mitmekesistama tarneahelaid ja otsima võimalusi hinnakokkuleppeid pikemalt fikseerida, et tagada stabiilsus isegi keerulises rahvusvahelises keskkonnas,“ märkis Vaganova.
Konkurentsivõimelise omahinna tagamine on väljakutse
Ettevõtjate jaoks kujutab suurimat murekohta konkurentsivõimelise omahinna tagamine – selle tõi esile 83% ettevõtjatest. Sellest järgmine riskikoht on võtmetöötajate hoidmine ja värbamine, hindas 48% ettevõtjaid. Sektori keskmiseks palgakasvuks prognoositi 3%. Töötajate arv suureneb 13% ettevõtete hinnangul ja jääb 83% hinnangul samale tasemele. Peamiselt on sektoris puudus masinaoperaatoritest – nii hindab 52% ettevõtteid (2024. aastal 39%), värbamise põhimure on aga kandidaatidel vajaliku kvalifikatsiooni ja oskuste puudumine.
Automatiseeritud ja digitaliseeritud on üle 40% ettevõtteid, kuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse investeerimine on vähenenud. Uuringu andmetel suunavad ettevõtted veerandi kogu investeeringumahust automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, aasta varem oli see näitaja 36%. „Digitaliseeritud ja automatiseeritud tööprotsessidega ettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, aga investeerimisjulgus on väike ja suure mahuga investeeringuid ette ei võeta,“ tõdes Puusild. Investeeringute maht sektoris kahaneb mullusega võrreldes 3%. Tänavu tehtavate investeeringute eesmärk on aga üks ja ainus – efektiivsuse kasvatamine.
14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, neist 23 on ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted.
Jooksvalt täienev info: https://blog.swedbank.ee/toostusuuring