Ehitusvaldkonna erialaliidud saatsid Haridus- ja Teadusministeeriumile ühendpöördumise seoses kutsehariduse reformiga: liitude hinnangul toob reform praegu kavandatud kujul kasu asemel kahju.
Kutse- ja erialaliitudest on pöördumise allkirjastanud Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ning Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit.
„Ehitussektori ettevõtjad tunnevad, et nende seisukohtade ja ettepanekutega pole arvestatud ja sisuline dialoog puudub,“ sõnab Indrek Peterson. „Ettevõtjate, nende organisatsioonide, kutse- ja erialaliitude esindajad puutuvad igapäevaselt kokku sektori tööjõu kvaliteedist ja kvantiteedist tulenevate probleemidega kokku. Kahjuks pole ettevõtjate seisukohti selle väga olulise küsimuse otsustamisel arvesse võetud.“
Uued õppekavad 4-aastaseks
Ministeerimi teatel on uusi 4-aastaseid õppekavasid kavas juurutada järk-järgult paralleelselt 3-aastaste õppekavadega. Võimaldades seeläbi koguda tagasisidet ja viia läbi mõjuanalüüse ning vajadusel õppekavade struktuuri korrigeerida. Erialaliitudud toovad vastuses esile, et ehitusvaldkonnas pole kuni tänaseni uusi 4-aastaseid õppekavasid rakendatud. Samas on haridusminister 08.04.2025 allkirjastanud määruse “Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”, mis võimaldab alates 2026. aastast kutseõppeasutustel avada ainult 4-aastaseid kutsekeskhariduse õppekavasid, mistõttu pole toimuva näol kindlasti tegemist järkjärgulise üleminekuga.
„Esimesi 4-aastaseid pilootõppekavasid on ka ehitusvaldkonnas plaanis rakendada 2025. aasta sügisest, kuid üks aasta ei ole kindlasti 4-aastaste õppekavade rakenduvuse mõjuanalüüsiks piisav,“ märgitakse pöördumises.
Liitude hinnangul tuleks võimaldada 3-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade avamist, kuni esimestel 4-aastastel pilootõppekavadel on tasemeõppe lõpetamisest möödunud vähemalt üks aasta (ehk kuni 01.09.2029), mille jooksul saab teha vajalikud võrdlushinnangud, et neile tuginedes õppemudeli valik (3 või 4 aastat) lõplikult otsustada. Sellisel juhul saaksime rääkida 4-aastastele õppekavadele järkjärgulisest üleminekust.
Tallinna Ehituskooli probleemne liitmine
Ehitussektori tööandjate esindajad kinnitasid 15.05.2025 saadetud ühispöördumises, et ei nõustu Tallinna Ehituskooli (TEK) liitmisega: vähemalt Tallinna Ehituskool (TEK) peaks ka edaspidi iseseisva koolina jätkama, kuna tegemist on Eestis ainulaadse, ainsa ehitusvaldkonna kutseõppele spetsialiseerunud kooliga. Selle liitmine kobarkooliga ehitusvaldkonna kutseõppe kulutõhususele ja kvaliteedi parandamisele kuidagi kaasa ei aitaks.
Tallinna Ehituskooli õppekorralduse ja õpitulemustel on ühtlane ja oluliselt kõrgem tase teiste ehituserialasid õpetavate kutseõppeasutuste keskmise tasemega võrreldes.