Aasta Puitehitis 2025 konkursile esitatud tööde nimekiri annab selge pildi Eesti puitarhitektuuri mitmekesisusest ja küpsusest. Kokku on konkursile jõudnud üle kahekümne objekti, mis hõlmavad nii kortermaju, eramuid, avalikke hooneid, haridusasutusi kui ka rekonstruktsioone ja ajutisi lahendusi.
Eramute kategoorias paistavad silma nii linnakeskkonda sobituvad kaasaegsed majad kui ka maalähedasemad lahendused, kus vana ja uus on põimitud tundliku käega. Nõmme „Aura villa“ toob looduse justkui elutuppa, Manniva „Valge maja“ näitab, kuidas tehasemaja võib pakkuda helget ja kiirelt valmivat lahendust, ning „Oaasi“ eramu Jõelähtmel demonstreerib puitkonstruktsioonide paindlikkust ja süsiniku jalajälje analüüsi olulisust.
Eraldi tähelepanu väärivad rekonstruktsioonid, nagu Kuressaare ajaloolise Allee tänava maja või rehehoonete ümberehitused, mis näitavad austust pärandi vastu.
Avalike hoonete seas leidub mitmeid suurprojekte, mille mastaap ja konstruktiivne leidlikkus asetuvad juba rahvusvahelisele areenile. Saku Gümnaasiumi põhikoolihoone ja Raadi hariduslinnaku esimene etapp Tartu külje all annavad uue mõõtme Eesti kooliarhitektuurile, tuues esile liimpuidu ja CLT võimalused ruumiliselt julgetes lahendustes. Võsu uus kool ja lasteaed Lahemaa mändide all ning Männimudila lasteaed rõhutavad samuti puidu rolli tervikliku ja tervisliku õpikeskkonna loomisel. Väiksema mastaabiga, ent samavõrd tähelepanuväärsed on eriilmelised avalikud rajatised – RMK Viidumäe väliekspositsioon Saaremaal, Stroomi ajutine rannahoone Tallinnas või Krulli kvartali väliruumilahendus, mis kõik näitavad, kuidas puit loob nii ajutisi kui püsivaid lahendusi, mis on samal ajal esteetilised, funktsionaalsed ja keskkonnahoidlikud.
Kandidaatidel kõrge tase
Eripreemiatele kandideerivad kindlasti mitmed fassaadil ja sisearhitektuuris säravad tööd: näiteks Võsu rannahoone ja restoran Reute Residentsid, mille materjalikasutus ja detailitundlikkus on võrreldavad Põhjamaade eeskujude tasemega. Samuti leiab konkursilt erksaid näiteid väikevormidest – kohvikuid, galerii- ja infopunkte –, mis toovad puidu argipäeva ruumidesse, kus see loob soojust ja kordumatut atmosfääri.
Tänavused tööd näitavad selgelt, et Eesti arhitektid ja insenerid on oma oskusi järjepidevalt lihvinud. Esitatud objektide tase on vaieldamatult maailmaklassi vääriline – see seab žüriile tänavu väga kõrged ootused ja raske ülesande parimate väljaselgitamisel.
Aasta Puitehitise konkurss ja konverents on saanud teoks tänu Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu toetusele: eesmärk on edendada Eesti puitarhitektuuri nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil, aidates kaasa kaasaegse puidukasutuse laiemale tuntusele ja arengule.
Tulemused tehakse teatavaks tänavuse „Puit: Homse elukeskkonna võti 2025” konverentsi lõpus, mis leiab aset 6. novembril 2025 Tallinna kruiisiterminalis.Sündmusel võtavad sõna Soome, Hollandi, Rootsi ja Eesti juhtivad arhitektid, insenerid ja teadlased. Keskseteks teemadeks on tänavu uuenduslikud puit- ja hübriidlahendused, masspuidu tulepüsivus, ehitusfaasi kogemused suurtes puiduprojektides ning puidu roll kestlikus linnakeskkonnas.
Lisainfo: www.puidukonverents.ee
Puidukonverentsil rahvusvaheline haare
- Selina Anttinen (Soome) — Anttinen Oiva Arhitektid. Selina tutvustab Katajanokan Laituri projekti – murrangulist täispuidust büroo- ja hotellhoonet Helsingi mereäärses linnaruumis. Hoone kahekordne klaasitud fassaad kaitseb puitkonstruktsioone mereäärse kliima eest, samas kui siselahenduse paindlikkus ja puidu detailne kasutus annavad hoonele pika eluea.
- SWECO (Soome) — konstruktsioonide projekteerimine. SWECO esindaja käsitleb puidust ja hübriidsetest konstruktsioonidest tulenevaid insenertehnilisi küsimusi, pakkudes arhitektidele lisaks visioonile praktilist vaadet.
- Roy Crielaard (Holland) — Arup. Roy on Amsterdami Arup’i konstruktor ja projektijuht, kes on spetsialiseerunud puit-hübriidkonstruktsioonidele. Ta ühendab inseneribüroo kogemuse ja ehituspraktika, et luua kestlikke ja mõjuvaid hooneid. Üks tema tuntumaid uurimusi on CLT tulepüsivuse ja isekustumise teemal. Tallinnas kõneleb ta, kuidas kavandada vastupidavaid hübriidseid puitlahendusi, mis tasakaalustavad arhitektuurse ambitsiooni ja tuleohutuse.
- Fleur Kay (Holland / Austraalia) — Team V. Fleur toob konverentsile rahvusvahelise kogemuse Austraaliast, Londonist ja Hollandist. Ta on juhtinud mitmeid keeruka programmiga projekte, sealhulgas Station Lansingerland-Zoetermeer, Flow Traders, Atlas TU/e ja Mediavaert DPG Media.
- Daniel Brandon (Rootsi / Lund University) — Tulepüsivus ja puidukonstruktsioonid. Rahvusvaheliselt tunnustatud tuleohutuse ekspert räägib hübriidsete puitkõrghoonete väljakutsetest. Ta käsitleb küsimusi, millega arhitektid ja insenerid peavad arvestama: süttimiskiirused, delaminatsioon, tulekaitselahendused, kombineeritud süsteemid tulekahju korral.
- Tom Arula (Eesti). Tom tutvustab Rae Gümnaasiumi puidust koolimaja projekti, jagades õppetunde ja praktilisi soovitusi tulevaste sarnaste haridushoonete kavandajatele.
- Laur Lõvi (Eesti) — Makespace. Laur räägib oma kogemusest Loodusmaja projekteerimisel: ootamatud väljakutsed, saavutused ja õppetunnid. Ta käsitleb ka PERG-i näidet.
- Martin Tago (Eesti) — KOKO Arhitektid. Konverentsi traditsioonina tutvustab eelmise aasta võidutöö autor oma projekti. Martin kõneleb Rae Gümnaasiumist ning toob näiteid teistestki KOKO puiduprojektidest.
- Vallner & Indrek Peil (Eesti) — KavaKava Arhitektid. Siiri ja Indrek avavad kuulajatele Loodusmaja ehitusetapi väljakutseid.
- Ettekanne keskendub suure puidust kompleksi rajamise praktilistele küsimustele: detailide täpsus, süsteemide integreerimine ja ehitusprotsessi juhtimine. See on hea näide arhitektuurse ambitsiooni ja tegeliku ehituspraktika koostoimest.
- Konverentsi juhivad arhitekt Veronika Valk-Siska ja konstruktor Jürgen Einpaul.