Eesti Ehitusettevõtjate Liit andis 26. septembril üle parimate renoveerimisalased üliõpilastööde preemiad. Parimateks hinnati Marit Järviste, Marta Elisabeth Tikmani ja Vaido Vahteri lõputööd.
Kandideerida said kõik renoveerimisalased teadusartiklid ja üliõpilastööd alates bakalaureuse- ja magistritöödest kuni doktori- ja grupitöödeni, mis olid avaldatud või kaitstud vahemikus 1. september 2023 kuni 16. juuni 2025.
„Tegemist ei ole pelgalt konkursiga, vaid eesmärgiga suunata noori spetsialiste Eesti ehitussektori jaoks strateegiliselt oluliste teemade juurde. Edukad üliõpilastööd aitavad kaasa ka riikliku pikaajalise hoonete renoveerimisstrateegia eesmärkide saavutamisele, toetades energiatõhusust, kestlikkust ja olemasolevate hoonete kvaliteeti,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Kalmer Gross.
Piirdetarindid muinsuskaitsealustel elamutel
Marit Järviste Tallinna Tehnikaülikoolis valminud magistritöö kannab pealkirja “Piirdetarindite lisasoojustuse lahendused muinsuskaitse alal olevatele elamutele”.
„Minu magistritöö pakub muinsuskaitsealade hoonete omanikele praktilisi juhiseid, kuidas oma hooneid renoveerida nii, et paraneks sisekliima ning täidetaks samal ajal Euroopa Liidu pikaajalise rekonstrueerimise strateegia nõudeid,” selgitas Marit Järviste.
Muinsusväärtusega hoonetele piirdetarindite lisasoojustamise võimaluste tutvustamiseks koostas Marit Järviste 25 tarindist koosneva kataloogi. Igale tarindile on tehtud joonis, toodud välja iga materjalikihi funktsioon ning nõuded ning tabelina on esitatud soojusläbivused erinevate lahenduste korral. Lõputöö teine eesmärk oli hinnata renoveerimislahenduste soojusläbivusi ja niiskustehnilisi toimivusi. Kõikidele piirdetarindite renoveerimislahendustele arvutati soojusläbivused erinevate soojustuste paksuste korral. Kolmas eesmärk oli hinnata renoveerimislahenduste mõju hoone energiatõhususele Pargi 2, Kuressaare arhetüübi näitel. Hoonele arvutati erinevad renoveerimisteekonnad.
Ajaloolised võtted kaasaegses arhitektuuris
Marta Elisabeth Tikmani magistritöö on teemal „Edasiarendatud vernakulaarsus: Ajalooliste võtete rakendamine kaasaegses arhitektuuris”. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava magistritööna uuris autor, kuidas arendada edasi ajaloolisi vernakulaarsuseid võtteid ja seeläbi seada küsimuse alla praegused ehitustavad ja mugavusstandardid.
„Minu teema näitab, kuidas ökoloogiline mõtteviis ja minevikust õpitud põhimõtted pakuvad alternatiivseid võimalusi passiivse, ent kvaliteetse elukeskkonna loomiseks 19. sajandi tööstuskvartali näitel,” rääkis Tikman. „Töö lähtepunktiks on kliimamuutuste käsitlusviisid, mille tõttu hoone on muutunud tehnosüsteeme hoiustavaks kestaks. See on tinginud olukorra, kus tähelepanu alt on jäämas välja sellised tahud nagu tehnosüsteemide mõju kliimale ning ületarbiv eluviis. Vernakulaarsust uurides pole eesmärk selle romantiseerimine, vaid sajandite jooksul välja arenenud tarkuse tõlgendamine. Edasiarendatud vernakulaarsus ei näe ette tehnoloogiate hülgamist, vaid uue hierarhia loomist, mis seab esikohale passiivsed võtted – nii taastades arhitekti ajaloolise rolli sisekliima loojana.“
Kvartalipõhine lähenemine renoveerimisele
Vaido Vahteri magistritöö teema pealkiri on „Naabruskonna energiatõhususe analüüs ja renoveerimiskontseptsioon Mustamäe I mikrorajooni elamute näitel”. Töö valmis Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis.
„Üksikhoonete renoveerimine on liiga aeglane ja killustunud, et täita Euroopa Liidu kliimaeesmärke. Kvartalipõhine lähenemine võimaldab tööde paremat koordineerimist, ühtlasemat kvaliteeti ja kulutõhusamat teostust. Minu töö analüüsib põhjalikult kvartali hoonete hetke seisukordi ning terviklikku renoveerimist kahe stsenaariumi alusel, hinnates maksumust, ajakulu, energiatarbimist ja CO₂ vähendamist,” selgitas ta.
Magistritöö keskendub kolmele põhilisele uurimisküsimusele: esiteks see, milline on vaadeldava kvartali (kui võimaliku tüüpilise olukorra) hoonete seisukord ja renoveeritus täna? Teiseks, kuidas on võimalik kahe erineva renoveerimiskontseptsiooniga saavutada kvartali keskmine energiatõhususe klass C, B, A ning A-10% tasemel? Kolmandaks, kui palju juba tehtud renoveerimistööd lihtsustavad või raskendavad energiatõhususe C, B, A ning A-10% taseme saavutamist ning miks?