Oktoober. Kuldne lehesadu ja tihaste kiire toimetus, et napsata veel enne talve äraelamiseks nii palju uimaseid kärbseid kui võimalik.On kohalike omavalitsuste juhtorganite valimiste aeg, et kiiresti napsta keskustest ja tänavatelt uitavaid toetushääli nii kiiresti kui võimalik, et saada valitsemismandaat järgmisteks aastateks.
Kodaniku riigijuhtimises osalemise kõrghetk saabub valijana vahetult enne valimisi. See on nagu maipõrnika lend – lühike, kuid nähtav, imetlustäratav ja salapärane. Kestab lühidalt ning ei sega kõrghetkeni ühtki valitsejaks saanut.
Valimistoiminguks on ehitatud valimiskastid või moodsamalt öeldes – urnid. Sünonüüm on vaimustav. Kriminaalses maailmas lüüakse kasti need, kellest on saanud villand. Et nad ei segaks sehkendamist, mustade mõtete teostamist. Urnidesse oleme harjunud koguma oma lähedaste kremeeritud maiseid jäänuseid.
Seega, kui poliitik kandideerib, on otsustanud saada valituks võimalikult paljude häältega, teevad valijad valimislehte täites justkui samase akti, lastes valitu nimega paberilehe valimiskasti ehk valimisurni ja kinnitades tehtut oma ID-ga. Valija piltlikult ellimineerib, hoiab eemale valitud kaasmaalase igapäevast elu segamast. Demokraatias on kodanikel õigus ja moraalne kohustus osaleda valimistel, kas lihtsalt kedagi valida või siis olla valitud.
Ehk tulles tagasi jutu algusesse on kärbsed need, kes tihaseid nuumates aitavad neil talve üle elada! Valima minnes valin ma hoolega. Ei vali ei arhitekte, ajakirjanikke, arste ega advokaate, insenere, rääkimata ehitajatest ja teistest ametit omavatest isikutest – ikka selleks, et neid on meil igapäevaelus tarvis. Otsin nimekirjadest neid „aeglasi, laiskasid tihaseid”, ikka selleks, et nad jaksaksid vähem sügiseseid kärbseid napsata, ikka selleks, et kevadel oleks rohkesti priskelt sumisevaid porilasi!
Unenägu keskkonnahoidlikust valimiskastist
Valimiskastide ehk valimisurnide disain on esteetilisest vaatenurgast küündimatu ning ei kutsu enam kedagi valimisjaoskonnas olevate valimiskastide juurde.
Arhitektuuri ja disaini ühingud koostasid riigi valimiskomisjoni algatusel võistlustingimused ideekorjele, mille eesmärgiks oli saada valimiskastidele ”kastist välja” esteetika, olles samas uudne, rahvuslik ning minimaalse süsinikujalajäljega, kasutajasõbralik ning annaks ülevaate piirkonnas kandideerijate mõtlemisvõimest ning füüsisest.
Žürii vaieldamatuks lemmikuks, esimest preemiat väärivaks lahenduseks sai töö märgusõnaga „valimis-kastiratas”. Kast valmistatakse viimistlemata kuldlõikelises proportsioonis disainitud OSB-plaadist taotluslikult robustsete roostes plekist naelutatud nurkadega ning paigaldatakse kohtkindlalt ja pitseeritult kastiratta kasti. Kastirattad valmistatakse kodumaises tööstuses igale kandidaadile, mis kehvas seisus olevale riigi majandusele annaks otsustava positiivse tõuke.
Valimispäeval alustavad kandidaadid üheaegset kibekiiret pedaalimist oma valitud piirkonnas, et koguda valimiskasti võimalikult palju valimissedeleid. Kandidaadid, kes koguvad õhtuks enim sedeleid ehk hääli, võivad osutuda valituks.
See annab enne valituks saamist kandidaadile hea ülevaate oma valimispiirkonnas elavatest inimestest, väike- ja suurulukite eluolust, tänavavõrgustikust ja parklatest, teede- tänavate katenditest, tänavavalgustusest, ratta- kõnniteedest, koolidest ja lasteaedadest, haljastusest ja prügimajandusest ja paljust muust.
Pingutus on ju ühekordne, õhtuks veidi higistanud kandidaat on saanud selle päevaga teada oma valimispiirkonnast, sportinud ning välja teeninud valimispeost osavõtu õiguse!
Imelikud unenäod sel viinakuu alul!