Kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks ehitusel on oluline tihe koostöö ja põhjalik plaanimine kõigi protsessi osaliste vahel.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) korraldatud Eesti esimese ehitusmaterjalide päeva osana toimus Elamumessi raames paneeldiskussioon, mis kandis pealkirja „Kes vastutab? Vastutusahela selgus ehitusprotsessis”.
„Diskussiooni eesmärk oli tuua välja ehitusprotsessi erinevates etappides osalejate vaated vastutuse jagunemise kohta,” ütles EETL-i juhatuse esimees Mart Arro. „Kogu ehitusprotsess – alates ehitise kavandamisest kuni selle kasutuselevõtuni – on keerukas ja hõlmab arvukalt osapooli. Hea lõpptulemuse saavutamiseks on vajalik tihe koostöö ja väga hästi koordineeritud tegutsemine. Paraku tekib üsna tihti olukordi, kus kõik ei lähe nii, nagu algselt plaanitud. Arutelus keskendusimegi küsimusele, kuidas tuleks toimida siis, kui keegi peab võtma vastutuse ja probleemi lahendama, ning samuti sellele, mida saaks teha probleemide ennetamiseks.“
Osapooled ühise laua taga
Jõelähtme messil peetud vestlusringi juhtis EETL-i tegevdirektor Marina Vaganova. Osalesid erinevates ehitusprotsessi etappides tegutsevad spetsialistid: inseneribüroo Telora OÜ juhatuse liige ja arendusjuht Oliver Napits, OÜ Malmerk Klaasium tegevjuht Henry Ristimägi, projekteerija, volitatud insener ja tehnikadoktor Jürgen Einpaul inseneribüroost Estkonsult OÜ ning Merko Ehitus Eesti AS-i üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk.
Kes vastutab ehituse probleemide eest?
Kes ikkagi vastutab uue korteri või maja probleemide eest? Ehitaja Marek Hergauk selgitas, et vastutab pädev isik, tihti peatöövõtja, kuid igaüks vastutab eraldi oma töö eest. Ka projekteerija Jürgen Einpaul kinnitas, et igaüks vastutab oma tehtud töö ja lepinguliste kohustuste eest. Materjalitootja Henry Ristimägi märkis, et vastutus on lepinguliselt jagatud kogu ehitusprotsessi ulatuses, sealhulgas materjalitootjal. Järelevalvet esindav Oliver Napits rõhutas, et Eestis on üldine hoiak, et ehitajad on süüdi, kuid tegelikult peab iga tegija vastutama oma tegevuse eest.
Vestlusring:
Moderaator Marina Vaganova: „Mul on hea meel, et kõik on valmis vastutama. Miks siis ikkagi vaidlused tekivad?“
Materjalitootja Henry Ristimägi: „Suurtel objektidel on palju pädevaid isikuid, kuid siiski tekivad hallid alad, kus vastutus on ebaselge. Ehitised muutuvad keerukamaks ja arhitektid loovad üha keerukamaid projekte. Siin võibki olla üks probleemide allikas. See tekitab väljakutseid tootjatele, projekteerijatele, ehitajatele ja lõpuks jõuab see järelevalvaja lauale, kes peab vastutust jaotama.“
Ehitaja, peatöövõtja Marek Hergauk: „Vaadates poolelioleva ehituse dokumentatsiooni, näen, et projekti seletuskirjas on loetletud palju erinevaid nõudeid, norme, standardeid ja määrusi. Need sisaldavad hulgaliselt parameetreid, mida kõike kontrollida on keeruline. Peatöövõtjal pole alati piisavalt ressursse ega kompetentsi, et tagada kogu projekti vastavus kõigile regulatsioonidele. See on koht, kus tekivad vaidlused.“
Projekteerija Jürgen Einpaul: „Projekteerijat süüdistatakse sageli, mis on ootuspärane. Projekteerija võib võtta vastutuse endale, aga kuidas siis edasi minna? Võime luua süsteemi, kus projekteerija kannab kogu vastutuse, kuid see viiks pankrottideni ja projekteerijate puuduseni.“
Töövõtja Hergauk: „Hea tähelepanek. Kui tellime projekteerimisteenust, eeldame, et projekteerija on pädev ja valib sobivad lahendused ja ehitusmaterjalid, mis vastavad nõuetele. Siis tekib küsimus, kes ja kui palju peaks võimaliku kahju korral tasuma?“
Projekteerija Einpaul: „Juristid selgitavad seda. Lõppkokkuvõttes on vaja süsteemi, kus vigu on minimaalselt ja saab õppida eelmistest vigadest. Projekteerija ei tohiks karta eksimist, sest see piirab tegutsemist.“
Järelevalve esindaja Oliver Napits: „Oluline on ka järgida tootejuhiseid ja vältida süüprobleemide tekkimist.“
Materjalitootja Henry Ristimägi: Toon esile ka meil tihti praktiseeritava, juba tööde algfaasis käivitatava koostöö arhitektide ja materjalitootjate vahel. Edukaks projekti teostamiseks on oluline ka piisav aeg ja raha, ehkki mõlemat on alati vähe.“
Projekteerija Einpaul: „Tihti pole probleem pädevate isikute ebapiisavas pädevuses, vaid hoopiski selles, et ükski pädev isik pole seda konkreetset kohta üldse vaadanud. Hallid alad jäävad kas erinevate osapoolte vahele või on tegu kiirustamisega, selle vigade tekkimise allikaga, mille Henry enne siin välja tõi. Samas, kui keegi räägib, et juhendmaterjale on liiga palju, projektdokumentatsiooni üleliia, võin vastu väita. Juhendite ja standardite komplektid, need korduvate ülevaatamiste süsteemid ongi selle jaoks, et oleks võimalikult palju kohti, kus vead saavad välja tulla. Osa protsesse peab toimuma mitu korda – kuigi tundub ebaefektiivne, siis just sellega me leiame vigu.“
Materjalitootja Ristimägi: „Mõttekas oleks rakendada rohkem kvaliteedijuhtimist, see tähendab projektijuhtimise mõistes, ehk asjad arutatakse eri poolte vahel läbi, saavutatud kokkulepped fikseeritakse, dokumenteeritakse. Nii on ka vastutus selgelt jaotatud. See on lahendus number üks. Number kaks on nende igasuguste probleemide ennetamiseks: võtta, eriti ettevalmistavates etappides, asjadega tegelemiseks rohkem aega, teha asjad nii-öelda ennetavalt läbi – näidistooted, näidislahendused. Ja kui sobivus on kinnitatud, kui kõik noogutavad, siis saabki asjaga edasi minna.“
Järelevalve esindaja Oliver Napits: „Kõige odavam on vigu parandada paberi peal ehk algfaasis kulutada aega, kontrollida, läbi mõelda, kaaluda – siis on ka edasine protsess lõbusam.“
Oluline on koostöö
Peatöövõtja Marek Hergauk: „Valikus on kolm ressurssi: raha, aeg ja kvaliteet. Alati saab valida neist vaid kaks: kui on hästi palju raha, saab hästi head kvaliteedi, kui on hästi vähe raha, noh, siis tuleb, nagu tuleb. Olen Oliveriga vägagi nõus – mida rohkem ette valmistada, seda parem saab tulemus. Sest ehitamine on tohutult kallis. Kui ehitus juba käib, auk maas, masinad kohal, siis platsipäev maksab nii palju, et selle eest saaks objekti lausa mitu korda projekteerida. Eeltöö paberil on väga tootlik, säästab palju ja tagab ka parima tulemuse.
Hea tulemuse poole liikumisel on oluline ka koostöö – meil Merkos on käsil parasjagu juba teine niinimetatud allianssleping. See töövorm on selline, kus me oleme kõik üks meeskond, seal enam osapooli ei ole. Üht allianssi oleme juba teinud sügisest saadik, kohe läheb käiku teine. Eks ole näha, milliseks tulemused kujunevad. Aga hindan, et sellest võib kujuneda selline koostöövorm, kus kõik – projekteerijad, ehitajad, tellijad, tootjad – ongi lihtsalt üks meeskond ja seda alates arenduse esimesest päevast. Mul on küll usku, et see asi võiks päris hästi lõppeda.“
Ümarlaua moderaator Marina Vaganova: „Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et alati ei kehti elulised tõed, et suurt muret jaga sõbraga. Vastutuse puhul on paraku vastupidi.
Ma arvan, et saame lahkuda diskussioonilt sõpradena. Vaja on rohkem aega, rohkem koostööd alates ehituskava esimestest päevadest. Ja tundub, et allianss on paljulubav koostöövorm, see näitab meile valgust tunneli lõpus.“