Silt: teedeehitus

2018. aastal alustas Maanteeamet esimest katseprojekti asfalteerimistööde boonussüsteemi rakendamiseks kolmel objektil. Boonustest on saanud kirgiküttev teema, mis on muu hulgas ...

Riigi taristu lähiaja olulised objektid on Riigiteede teehoiukava 2018-2022 järgi Aaspere-Haljala 2+2, Kose-Ardu-Võõbu-Mäo, Are möödasõit-Nurme, Sauga-Pärnu 2+2 ja Pärnu-Uulu 2+2, Väo sõlm ...

Mida Eestis 2019. aastal ehitatakse? Millised teelõigud rekonstrueeritakse, kuhu rajatakse uusi teid? Maanteeameti Põhja regioonis on tegijatel käed tegemist täis: ...

Juttudel, et Eestis upume aukudesse ja naabrite teed on siledamad, puudub tõepõhi, kinnitavad Eesti teedeehituse ja -hoolduse praeguse aja kaks ...

Lõuna regiooni suurimateks töödeks on BIM-mudelit kasutades Niitsiku-Karisilla lõigu rekonstrueerimine koos Niitsiku silla ümberehitamisega ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ...

Maanteeameti lääne regioonis on alanud aastal töös rohkem objekte, kui ühte ajakirja mahuks, ent üks olulisem neist on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigiteel ...

Algab 2+2 maantee ehitus Ida regioonis algab Tallinna-Narva vahelise riigitee 1 (E20) Rõmeda-Haljala lõigu ümberehitus 2+2 maanteeks, seda kilomeetritel 78,5–87,4. ...

Asfaltbetoonist kulumiskihi paigaldustööde kvaliteedi ning püsivuse ajas määravad paigaldatud kihi jäävpoorsus, tihendustegur ja paksus. Nende laboratoorseks määramiseks tuleb uude paigaldatud ...

Et jätkuks teede- ja sillaehituse ning ehitusgeodeesia inseneride ettevalmistus Tallinna Tehnikaülikoolis, peaks iga-aastane vastuvõtt neile kahele põhierialale olema vähemalt kolmkümmend ...

Aadu Lass määras Eesti teede käekäiku ja arengut aastakümnetel, mil teadmised tee-ehitusest ja tehnilised võimalused olid suures muutumises – algelistest ...